Maaküte on üks energiatõhusamaid viise kodu või suurema hoone kütmiseks. Eesti pika kütteperioodi tõttu võib hästi projekteeritud maasoojuspump aidata hoida küttekulud madalad ning tagada stabiilse sisekliima ka külmadel talvepäevadel.
Süsteemi alginvesteering on tavaliselt suurem kui näiteks õhk-vesi soojuspumba puhul, kuid maakütte tugevusteks on kõrge hooajaline kasutegur, vaikne töö, stabiilsed töötingimused ja pikk kasutusiga.
Kuidas maaküte töötab?
Maapind salvestab aasta jooksul päikeselt ja ümbritsevast keskkonnast saadud soojusenergiat. Maaküttesüsteem kogub selle energia horisontaalse maakollektori, energiakaevu või muu sobiva lahenduse kaudu ning maasoojuspump tõstab selle temperatuuri tasemele, mida saab kasutada hoone kütmiseks ja sooja tarbevee valmistamiseks.
Soojuspump vajab tööks elektrit, kuid toodab tarbitud elektrienergiast mitu korda rohkem soojusenergiat. Näiteks COP 4 tähendab lihtsustatult, et 1 kWh elektrienergia kasutamisel saadakse konkreetsetes töötingimustes umbes 4 kWh soojusenergiat.
Maakütte üks oluline eelis Eesti kliimas on see, et pinnase või energiakaevu temperatuur on talvel välisõhust oluliselt stabiilsem. Seetõttu ei sõltu maasoojuspumba efektiivsus välistemperatuurist samal määral nagu õhksoojuspumpade puhul.
Millisele hoonele maaküte sobib?
Maakütet saab kasutada nii eramajades, paaris- ja ridaelamutes kui ka kortermajades, büroohoonetes ja suuremates ärihoonetes. Peamine küsimus on, kas kinnistul on võimalik rajada hoone energiavajadusele vastav maakontuur.
Horisontaalse maakollektori puhul on vaja piisavalt vaba maa-ala. Kui ruumi napib, võib alternatiiviks olla vertikaalne energiakaev. Konkreetse lahenduse valik sõltub kinnistu suurusest, pinnase omadustest, hoone soojuskoormusest ja kohalikest tingimustest.
Maakontuuri vajaliku pikkuse või pindala määramiseks ei ole mõistlik kasutada ainult ühte üldist ruutmeetrite rusikareeglit. Niiskem pinnas juhib soojust tavaliselt paremini kui kuiv pinnas ning seetõttu tuleb iga projekt eraldi dimensioneerida.
Õige võimsusega maasoojuspump on kõige olulisem
Soojuspumba valikul ei piisa ainult maja pindala teadmisest. Kaks samasuurust hoonet võivad vajada täiesti erineva võimsusega kütteseadet.
Arvestada tuleb hoone soojustust, akende suurust, ventilatsiooni, küttesüsteemi, soovitud sisetemperatuuri ja sooja tarbevee vajadust. Oluline on ka hoone asukoht, sest Eesti eri piirkondade arvutuslikud talvised temperatuurid võivad erineda.
Liiga väikese võimsusega soojuspump peab külmematel päevadel töötama pidevalt suure koormusega ja võib vajada rohkem lisakütet. Liiga võimas seade võib aga töötada ebavajalikult lühikeste tsüklitega. Mõlemal juhul võib kannatada süsteemi efektiivsus ja seadme kasutusiga.
Seetõttu peaks maaküttesüsteemi valik algama hoone tegeliku soojuskoormuse arvutamisest.
Põrandaküte või radiaatorid?
Kõige efektiivsemalt töötab maasoojuspump madalatemperatuurilise küttesüsteemiga. Seetõttu sobib põrandaküte maaküttega eriti hästi – suure küttepinna tõttu piisab ruumide soojendamiseks madalamast küttevee temperatuurist.
Maakütet saab kasutada ka radiaatoritega. Sellisel juhul tuleb hinnata, millist pealevoolutemperatuuri olemasolevad radiaatorid kõige külmematel päevadel vajavad. Mida kõrgemat temperatuuri peab soojuspump tootma, seda madalamaks muutub üldjuhul selle kasutegur.
Vanema maja puhul tasub seetõttu enne soojuspumba valimist üle vaadata nii radiaatorid kui ka hoone soojustus.
Stiebel Eltron – maaküttelahendused väikestest kodudest suurte hooneteni
Bestairi valikus on Stiebel Eltroni maasoojuspumbad, mida saab kasutada nii uutes kui ka olemasolevates küttesüsteemides. Valik ulatub väiksematele eramutele sobivatest seadmetest kuni suuremate äri- ja kortermajade lahendusteni. Bestairi Stiebel Eltroni valikus on maasoojuspumpade küttevõimsused vahemikus ligikaudu 4 kuni 1400 kW. (Bestair)
Stiebel Eltroni kaasaegsed inverterjuhtimisega maasoojuspumbad kohandavad oma võimsust vastavalt hoone tegelikule energiavajadusele. Näiteks HPG-I Premium seeria mudelid on kompaktsed, võimaldavad lisavarustusena ka jahutamist ning suudavad saavutada kuni 75 °C pealevoolutemperatuuri. See võib muuta need sobivaks ka teatud renoveerimisprojektides, kus kasutatakse olemasolevat radiaatorkütet.
Uuemates WPE-I seeria lahendustes kasutatakse ka looduslikku külmaainet R290, invertertehnoloogiat ja rakenduse kaudu juhtimist. Saadaval on nii eraldiseisva tarbeveeboileriga kui ka integreeritud soojaveemahutiga lahendusi.
Stiebel Eltroni puhul on oluline eelis ka lai mudelivalik: sama tootja lahendustega saab katta nii eramaja kui ka suurema korterelamu või ärikinnisvara vajaduse. Suuremate võimsuste jaoks saab kasutada ka kaskaadlahendusi.
Mida on maakütte planeerimiseks vaja?
Kvaliteetne maaküttesüsteem algab headest lähteandmetest. Projekteerijale või müügiinsenerile tasub anda hoone plaanid ja konstruktsioonide info, olemasoleva või kavandatava küttesüsteemi andmed, ventilatsiooniinfo ning elanike ja sooja tarbevee tarbimise andmed.
Olemasoleva maja puhul on väga kasulikud ka varasemate aastate energiakulud. Need aitavad koos hoone soojusarvutusega hinnata tegelikku energiavajadust ning valida sobiva võimsusega seade.
Kas maaküte tasub ära?
Maakütte alginvesteering võib olla suurem kui mitmel teisel küttelahendusel, kuid selle kasutuskulud võivad olla pikaajaliselt väga konkurentsivõimelised. Täpset tasuvusaega ei saa siiski määrata ilma konkreetset hoonet analüüsimata.
Tasuvust mõjutavad süsteemi maksumus, maakontuuri lahendus, hoone energiavajadus, elektrihind, olemasoleva küttesüsteemi seisukord ning alternatiivse lahenduse investeering ja kasutuskulud.
Pakkumiste võrdlemisel tuleks seetõttu vaadata kogu süsteemi, mitte ainult soojuspumba ostuhinda. Kontrolli, kas hinnas sisalduvad maakontuur, tarbeveeboiler, automaatika, paigaldus, elektritööd, käivitus ning hilisem hooldus ja tehniline tugi.
Maaküttesüsteem on investeering aastakümneteks, mistõttu on seadme kvaliteedi kõrval sama oluline usaldusväärne müüja, varuosade kättesaadavus ning professionaalne järelteenindus.
Kokkuvõte
Maaküte sobib Eesti kliimasse väga hästi, sest selle energiaallikas – pinnas või energiakaev – pakub suhteliselt stabiilseid töötingimusi kogu kütteperioodi jooksul. Õigesti dimensioneeritud maasoojuspump võib tagada väikese energiakulu, vaikse töö ja mugava sisekliima paljudeks aastateks.
Kõige olulisem on käsitleda maakütet terviklahendusena: soojuspump, maakontuur, hoone soojustus, soojusjaotus ja tarbevee vajadus peavad omavahel sobima.
Bestairi valikus olevad Stiebel Eltroni maasoojuspumbad pakuvad lahendusi nii eramutele kui ka suurematele hoonetele ning võimaldavad valida süsteemi vastavalt konkreetse projekti küttevõimsusele ja kasutusvajadusele.