Split-tüüpi soojuspump on tõhus ja paindlik küttelahendus, mis sobib nii uutesse kui ka renoveeritavatesse Eesti kodudesse. See võimaldab ühe süsteemiga kütta ruume, valmistada sooja tarbevett ning sobiva lahenduse korral pakkuda ka suvist jahutust.
Erinevalt traditsioonilistest küttesüsteemidest ei tooda soojuspump soojust kütuse põletamise või elektrilise küttekeha abil. Selle asemel kannab seade välisõhus oleva soojusenergia hoonesse. Jahutusrežiimil toimub protsess vastupidises suunas ning liigne soojus juhitakse siseruumidest välja.
Selline tööpõhimõte võimaldab kasutada elektrienergiat oluliselt tõhusamalt kui otsese elektrikütte puhul. Suur osa vajalikust soojusenergiast saadakse välisõhust, mistõttu võivad väheneda nii hoone küttekulud kui ka fossiilkütuste kasutamisega seotud keskkonnamõju.
Mis on split-tüüpi soojuspump?
Split-soojuspump koosneb kahest põhiosast: välisseadmest ja siseseadmest. Seadmed on omavahel ühendatud külmaainetorustikuga, mille kaudu toimub soojusenergia ülekandmine.
Välisseade kogub välisõhust soojust ning sisaldab muu hulgas kompressorit ja ventilaatorit. Siseseade annab kogutud energia edasi hoone vesiküttesüsteemile ja vajadusel tarbeveele. Kuna välis- ja siseseadme vahel liigub külmaaine, ei paikne hoonest väljas veega täidetud küttetorustikku.
See on Eesti talveoludes oluline eelis. Elektrikatkestuse või seadme seiskumise korral ei ole välises ühendustorustikus oleva vee külmumise ohtu, nagu võib tekkida mõne monoblokk-lahenduse puhul.
Miks sobib split-soojuspump Eesti kliimasse?
Eesti ilm on muutlik ning küttesüsteem peab toime tulema nii niiskete sügisilmade, külmade talvepäevade kui ka kiiresti vahelduvate temperatuuridega. Õigesti dimensioneeritud split-tüüpi õhk-vesi soojuspump suudab sellistes tingimustes pakkuda stabiilset ja energiatõhusat kütet.
Süsteemi eelis on ka paindlik paigaldus. Nii sise- kui ka välisseade on suhteliselt kompaktsed ning nende asukohta saab valida hoone planeeringust, müranõuetest ja tehnoruumi võimalustest lähtudes. Välisseadme asukoha valikul tuleb arvestada õhu vaba liikumise, sulatusvee ärajuhtimise ja naabrite läheduses ka seadme müratasemega.
Split-lahenduse välisühendustes ei ringle küttevesi, mistõttu on nende kaudu tekkiv soojuskadu väga väike. Samas peab külmaainetorustiku paigaldama vastava pädevusega spetsialist. Korrektne paigaldus mõjutab otseselt seadme töökindlust, efektiivsust ja kasutusiga.
Millise küttesüsteemiga split-soojuspump kõige paremini töötab?
Kõige efektiivsemalt töötab soojuspump madalatemperatuurilise küttesüsteemiga. Heaks näiteks on põrandaküte, mis vajab ruumide soojendamiseks tavaliselt madalamat pealevoolutemperatuuri kui traditsioonilised radiaatorid. Mida madalamat veetemperatuuri küttesüsteem vajab, seda parema kasuteguriga saab soojuspump üldjuhul töötada.
Split-soojuspumpa saab kasutada ka radiaatoritega või kombineeritud süsteemis, kus osa hoonest köetakse põrandakütte ja osa radiaatoritega. Sellisel juhul tuleb enne seadme valimist hinnata hoone soojuskadu, radiaatorite suurust ja vajalikku pealevoolutemperatuuri. Vanema maja puhul võib energiatõhususe parandamiseks olla kasulik vahetada osa radiaatoreid suuremate vastu või täiustada hoone soojustust.
Seetõttu ei tohiks soojuspumba võimsust valida ainult maja ruutmeetrite järgi. Arvesse tuleb võtta hoone konstruktsiooni, soojustust, akende suurust, ventilatsiooni, olemasolevat küttesüsteemi ja elanike sooja vee vajadust.
Kütmine, tarbevesi ja jahutus ühe süsteemiga
Split-tüüpi õhk-vesi soojuspumba peamine ülesanne on tavaliselt ruumide kütmine ja sooja tarbevee valmistamine. Selleks ühendatakse süsteem sobiva tarbeveeboileri või integreeritud siseseadmega.
Paljud mudelid võimaldavad ka ruumide jahutamist. Jahutuseks peab hoone küttesüsteem olema selleks sobiv. Näiteks saab kasutada ventilaatorkonvektoreid või jahutuseks projekteeritud põranda- ja laesüsteeme. Jahutusfunktsiooni kavandamisel tuleb arvestada kondensaadi tekkimise ja niiskusohuga, mistõttu peab lahendus olema korrektselt projekteeritud.
Kaasaegse soojuspumba juhtimine toimub tavaliselt kasutajasõbraliku juhtpaneeli või nutirakenduse kaudu. Nii saab reguleerida ruumi- ja tarbevee temperatuuri, jälgida seadme tööd ning kohandada küte vastavalt päevakavale.
Split või monoblokk – milles seisneb erinevus?
Split- ja monoblokk-soojuspumba peamine erinevus seisneb selles, kuidas seade on üles ehitatud. Monobloki puhul paikneb kogu külmaainering välisseadmes ning hoone ja välisseadme vahel liigub küttevesi. Split-süsteemis ühendatakse sise- ja välisseade külmaainetorudega ning küttesüsteemi vesi jääb hoone sisse.
Split-lahendus võib olla hea valik piirkondades, kus esineb elektrikatkestusi või väga madalaid temperatuure, sest välises torustikus puudub külmumisrisk. Samas on paigaldus tehniliselt keerukam ja eeldab külmaainetega töötamise õigust omavat paigaldajat.
Monoblokk võib olla lihtsama ülesehitusega ja sõltuvalt mudelist kergemini paigaldatav, kuid välise veeringi külmumiskaitse peab olema põhjalikult lahendatud. Sobiv valik sõltub konkreetsest hoonest, paigalduskohast ja omaniku ootustest.
Keskkonnasäästlikum ja kulutõhusam küttelahendus
Split-soojuspump kasutab välisõhus olevat taastuvat soojusenergiat. Elektrit vajatakse peamiselt kompressori, ventilaatorite, ringluspumpade ja juhtautomaatika tööks. Seetõttu võib süsteem anda ühe tarbitud elektrienergia ühiku kohta mitu ühikut soojusenergiat.
Tegelik energiakulu sõltub siiski paljudest asjaoludest. Kõige olulisemad on välistemperatuur, hoone soojapidavus, küttesüsteemi temperatuur, seadme õige dimensioneerimine ja kasutaja seadistused. Ka väga efektiivne soojuspump ei anna soovitud säästu, kui hoone on halvasti soojustatud või seade on valesti valitud.
Pikaajalise kokkuhoiu saavutamiseks tasub vaadata mitte ainult soojuspumba ostuhinda, vaid ka selle hooajalist kasutegurit, mürataset, garantiitingimusi, hooldusvõimalusi ja tehnilise toe kättesaadavust.
Cooper&Hunteri split-soojuspumbad
Cooper&Hunteri valikus on split-tüüpi õhk-vesi soojuspumbad, mis on mõeldud ruumide kütmiseks, tarbevee valmistamiseks ja sobiva süsteemi korral ka jahutamiseks. Mudeli valikul tuleb lähtuda konkreetse hoone soojusvajadusest ja küttesüsteemist, mitte ainult seadme nimivõimsusest.
Eesti kliimasse sobiva lahenduse puhul on oluline hinnata ka seadme küttevõimsust madalatel välistemperatuuridel, mitte piirduda ainult standardtingimustel esitatud näitajatega. Samuti tasub enne ostu kontrollida konkreetse mudeli garantiitingimusi. Cooper&Hunteri seadmetele võib sõltuvalt tootest, müüjast, paigaldajast ja hooldusnõuete täitmisest kehtida kuni viieaastane garantii.
Kas split-soojuspump sobib igasse majja?
Split-soojuspump sobib paljudesse uutesse ja renoveeritavatesse hoonetesse, kuid mitte iga maja ei vaja sama lahendust. Hästi soojustatud maja koos põrandaküttega loob soojuspumbale väga head töötingimused. Vanema radiaatorküttega maja puhul tuleb enne otsustamist teha soojuskoormuse arvutus ja hinnata, millist veetemperatuuri vajatakse kõige külmematel päevadel.
Samuti tuleb arvestada välisseadme paigalduskoha, elektrivarustuse, tarbevee mahu ja võimaliku lisakütte vajadusega. Professionaalselt projekteeritud ning paigaldatud süsteem tagab ühtlase sisetemperatuuri, mõistliku energiakulu ja seadme pika kasutusea.
Kokkuvõte
Split-tüüpi soojuspump koosneb sise- ja välisseadmest, mis on ühendatud külmaainetorustikuga. See kasutab välisõhus olevat soojusenergiat hoone kütmiseks ning võib valmistada ka sooja tarbevett ja pakkuda jahutust. Split-lahenduse oluline eelis Eesti kliimas on see, et välises ühendustorustikus ei ringle küttevesi, mistõttu puudub selle külmumise risk elektrikatkestuse korral. Kõige tõhusamalt töötab süsteem põrandakütte või muu madalatemperatuurilise küttelahendusega. Radiaatoritega kasutamisel tuleb kontrollida hoone soojusvajadust ja vajalikku pealevoolutemperatuuri.
KKK
Split-soojuspump koosneb hoonesse paigaldatavast siseseadmest ja õue paigaldatavast välisseadmest. Neid ühendab külmaainetorustik, mille kaudu kantakse välisõhust kogutud soojus hoone küttesüsteemi.
Split-süsteemis liigub sise- ja välisseadme vahel külmaaine ning küttevesi jääb hoonesse. Monobloki puhul paikneb külmaainering täielikult välisseadmes ja hoonesse juhitakse küttevesi.
Õigesti valitud külmakliima mudel võib töötada ka Eesti talvetingimustes. Seadme sobivuse hindamisel tuleb vaadata selle tegelikku küttevõimsust ja kasutegurit madalatel välistemperatuuridel.
Jah, kuid efektiivsus sõltub radiaatorite vajalikust pealevoolutemperatuurist. Madalamal temperatuuril töötavad suuremad radiaatorid sobivad soojuspumbaga paremini kui väikesed kõrget veetemperatuuri vajavad radiaatorid.
Jah. Õhk-vesi split-soojuspump saab kütta nii hoonet kui ka tarbevett, kui süsteemi kuulub sobiva mahu ja soojusvahetiga tarbeveeboiler.
Paljud mudelid võimaldavad jahutamist, kuid hoone sisejaotussüsteem peab selleks sobima. Tavaliselt kasutatakse jahutamiseks ventilaatorkonvektoreid või selleks projekteeritud põranda- ja laesüsteeme.