Puhverpaak ei ole vajalik iga soojuspumba puhul. Seda kasutatakse eelkõige küttesüsteemi veemahu suurendamiseks, stabiilse veevoolu tagamiseks ja soojuspumba liiga sagedaste käivituste vähendamiseks. Puhverpaagi vajadus ja suurus sõltuvad konkreetsest soojuspumbast, hoone küttesüsteemist ning tootja tehnilistest nõuetest.
Õhk-vesi soojuspumba süsteemi planeerimisel tekib sageli küsimus, kas lisada süsteemi puhverpaak ehk küttevee akumulatsioonipaak. Mõnes küttesüsteemis on see oluline komponent, teises saab soojuspump väga hästi töötada ka ilma selleta.
Eesti tingimustes mõjutavad valikut muu hulgas pikk kütteperiood, kevadised ja sügisesed temperatuurikõikumised ning see, kas hoones kasutatakse põrandakütet, radiaatoreid või nende kombinatsiooni. Vaatame lähemalt, mida puhverpaak teeb ja millal seda tegelikult vaja on.
Mis on puhverpaak ja milleks seda kasutatakse?
Puhverpaak on küttesüsteemi paigaldatav veemahuti, mille üks peamisi ülesandeid on suurendada süsteemi veemahtu ja soojusmahtuvust.
Soojuspump vajab stabiilseks tööks piisavat veevoolu ja sõltuvalt seadmest ka minimaalset süsteemi veemahtu. Kui need tingimused ei ole täidetud, võib küttevee temperatuur muutuda liiga kiiresti ning soojuspump peab sagedamini sisse ja välja lülituma.
Puhverpaak aitab süsteemi tööd stabiliseerida, sest suurendab soojusenergia hulka, mida küttesüsteem suudab ajutiselt salvestada.
Sõltuvalt ühendusviisist võib puhverpaak täita ka hüdraulilise eraldaja rolli, võimaldades soojuspumba ja hoone erinevatel kütteringidel töötada sobiva vooluhulgaga.
Millal vajab soojuspump puhverpaaki?
Puhverpaagi vajadus sõltub eelkõige küttesüsteemi ülesehitusest.
Probleem võib tekkida näiteks siis, kui radiaatoritel on termostaatventiilid või põrandakütte kollektoritel ruumitermostaatidega juhitavad ajamid. Kui mitu kütteringi korraga sulguvad, väheneb soojuspumbale kättesaadav veemaht ja vooluhulk.
Puhverpaak võib sellises olukorras aidata tagada soojuspumbale vajalikud töötingimused ka siis, kui hoone küttevajadus kiiresti muutub.
See on eriti aktuaalne Eesti kevadel ja sügisel. Kui väljas on suhteliselt soe, võib energiatõhusa maja küttevajadus olla väga väike. Soojuspumba minimaalne küttevõimsus võib aga olla sellest suurem ning soovitud veetemperatuur saavutatakse kiiresti.
Tulemuseks võib olla nn lühitsükliline töö – kompressor käivitub ja seiskub liiga sageli. See võib vähendada süsteemi efektiivsust, suurendada kompressori käivituste arvu ja pikema aja jooksul mõjutada seadme eluiga.
Puhverpaak suurendab süsteemi soojusmahtuvust ning võimaldab soojuspumbal töötada pikemate ja ühtlasemate tsüklitega.
Miks on veemaht oluline sulatamisel?
Õhk-vesi soojuspumba välisseadmele tekib külma ja niiske ilmaga paratamatult härmatis. Selle eemaldamiseks käivitab seade regulaarselt automaatse sulatustsükli.
Sulatamiseks vajalik soojus võetakse tavaliselt küttesüsteemist. Seetõttu on oluline, et süsteemis oleks selle protsessi jaoks piisavalt energiat ja veemahtu.
Kui süsteemi enda veemaht on liiga väike, võib puhverpaak aidata tagada stabiilsema sulatusprotsessi ning vähendada selle mõju hoone sisetemperatuurile.
Kas põrandaküttega on puhverpaaki vaja?
Mitte tingimata.
Suure põrandaküttesüsteemi puhul on torustikus juba märkimisväärne kogus vett ning betoonpõrand ise toimib suure soojusakumulaatorina. Kui süsteemis on piisav veemaht ja soojuspumba jaoks vajalik vooluhulk on alati tagatud, võib kaasaegne invertersoojuspump töötada väga hästi ilma eraldi puhverpaagita.
Olukord muutub siis, kui ruumitermostaadid saavad suure osa põrandakütteringidest sulgeda. Sellisel juhul tuleb kontrollida, kas soojuspumbale jääb igas tööolukorras piisav veevool.
Seega ei määra puhverpaagi vajadust ainult see, kas majas on põrandaküte või radiaatorid. Oluline on kogu süsteemi hüdrauliline ülesehitus ja juhtimine.
Millal on puhverpaak eriti kasulik?
Puhverpaaki tasub kaaluda, kui küttesüsteemis on vähe vett või kütteringide vooluhulk muutub sageli. Samuti on see levinud lahendus süsteemides, kus põrandaküte ja radiaatorid töötavad koos.
Puhverpaagist võib olla kasu ka mitme küttetsooni või mitme soojusallikaga süsteemis. Sellistes lahendustes aitab õigesti ühendatud puhver hüdrauliliselt eraldada erinevad veeringid ning tagada neile sobivad vooluhulgad.
Seetõttu on puhverpaagi roll keerukamas küttesüsteemis sageli suurem kui lihtsalt täiendava veemahu lisamine.
Kui suur puhverpaak soojuspumbale valida?
Üht universaalset puhverpaagi suurust ei ole.
Praktikas kohtab erinevaid rusikareegleid, kus vajalik veemaht seotakse soojuspumba küttevõimsusega. Neid võib kasutada esialgseks hinnanguks, kuid puhverpaaki ei tohiks dimensioneerida ainult soojuspumba kilovattide järgi.
Arvestada tuleb konkreetse soojuspumba minimaalset võimsust, tootja nõutud veemahtu ja vooluhulka, küttesüsteemi olemasolevat veemahtu, kütteringide juhtimist ning hoone tegelikku soojusvajadust.
Näiteks ei tähenda 8 kW soojuspump automaatselt, et süsteem vajab kindla mahuga puhverpaaki. Suure põrandaküttega majas võib vajalik veemaht olla juba olemas. Väikese veemahuga radiaatorsüsteemis võib sama võimsusega soojuspumba puhul puhver aga olla väga oluline.
Lõplik valik tuleks teha alati konkreetse soojuspumba tootja nõuete ja küttesüsteemi projekti järgi.
Jada- või paralleelühendus – kumb valida?
Puhverpaagi saab süsteemi ühendada erineval viisil. Kaks levinumat lahendust on jadaühendus ja paralleelühendus.
Jadaühenduse puhul liigub küttesüsteemi vesi läbi puhverpaagi. Paak paigaldatakse sageli tagasivoolule ning selle peamine eesmärk on suurendada süsteemi veemahtu. Lahendus on suhteliselt lihtne ning õigesti dimensioneerituna võib aidata vähendada soojuspumba lühitsüklilist tööd.
Paralleelselt ühendatud puhverpaak võib toimida ka hüdraulilise eraldajana. See võimaldab soojuspumba ja hoone küttesüsteemi veeringidel töötada erinevate vooluhulkadega.
Selline lahendus võib olla kasulik näiteks siis, kui majas on mitu küttetsooni või kasutatakse korraga põrandakütet ja radiaatoreid.
Paralleelühendus ei ole siiski automaatselt parem. Täiendavad tsirkulatsioonipumbad ja valesti projekteeritud temperatuurirežiimid võivad süsteemi energiatarvet suurendada. Seetõttu peab ühendusskeem lähtuma konkreetsest küttesüsteemist.
Kas puhverpaak muudab soojuspumba efektiivsemaks?
Puhverpaak iseenesest ei suurenda soojuspumba kasutegurit. Küll aga võib õigesti dimensioneeritud ja ühendatud puhver parandada kogu küttesüsteemi töötingimusi.
Kui puhver vähendab lühikesi töötsükleid, tagab vajaliku veevoolu ja võimaldab soojuspumbal töötada stabiilsemalt, võib selle mõju süsteemi tegelikule efektiivsusele olla positiivne.
Liiga suur või valesti ühendatud puhverpaak võib seevastu põhjustada täiendavaid soojuskadusid ja suurendada tsirkulatsioonipumpade elektrikulu.
Seetõttu ei kehti puhverpaakide puhul põhimõte „mida suurem, seda parem“.
Kokkuvõte: kas sinu soojuspump vajab puhverpaaki?
Puhverpaak ei ole iga õhk-vesi soojuspumba kohustuslik komponent. Hästi projekteeritud suure veemahuga põrandaküttesüsteem võib töötada ilma eraldi puhverpaagita, kui soojuspumba minimaalne veemaht ja vajalik vooluhulk on alati tagatud.
Puhverpaak on aga sageli kasulik väikese veemahuga süsteemides, termostaatidega suletavate kütteringide puhul ning põrandakütte ja radiaatorite segasüsteemides. Samuti võib see aidata vähendada lühitsüklilist tööd ja tagada stabiilsema sulatusprotsessi.
Kõige olulisem on valida puhverpaak koos ülejäänud küttesüsteemiga. Õige maht ja ühendusskeem peavad lähtuma soojuspumba tootja nõuetest ning konkreetse hoone küttesüsteemist.
Korduma kippuvad küsimused
Kas õhk-vesi soojuspump vajab alati puhverpaaki?
Ei. Kui küttesüsteemis on piisav veemaht ja soojuspumbale vajalik veevool on kõikides töötingimustes tagatud, võib süsteem töötada ilma eraldi puhverpaagita.
Kas põrandaküttega majas on puhverpaaki vaja?
Mitte alati. Põrandaküttesüsteemis on sageli juba suur veemaht ja soojusmahtuvus. Puhvri vajadust võivad aga suurendada automaatselt sulguvad kütteringid.
Kui suur puhverpaak valida?
Suurus sõltub soojuspumbast ja küttesüsteemist. Lähtuda tuleb eelkõige seadme tootja nõutud minimaalsest veemahust ja vooluhulgast ning süsteemi olemasolevast veemahust.
Kas suurem puhverpaak on parem?
Mitte tingimata. Liiga suur puhver võib suurendada soojuskadusid ja võtta rohkem ruumi, ilma et see süsteemi tööd parandaks.
Kas puhverpaak vähendab elektrikulu?
Mitte otseselt. Õigesti projekteeritud puhver võib vähendada lühitsüklilist tööd ja aidata süsteemil stabiilsemalt töötada, kuid valesti dimensioneeritud lahendus võib tekitada hoopis täiendavaid kadusid.
Leia oma küttesüsteemile sobiv lahendus
Õhk-vesi soojuspumba puhul tasub vaadata kogu küttesüsteemi tervikuna – soojuspump, põrandaküte või radiaatorid, puhverpaak, tarbeveeboiler, automaatika ja hoone soojusvajadus peavad omavahel sobima.
Sobiva puhverpaagi ja ühendusskeemi valikul soovitame lähtuda seadme tootja nõuetest ning konsulteerida kogenud küttespetsialistiga.